Friday 12 April 2013

UKelly Khumalo unesiphiwo



Kelly Khumalo (phakathi) nabadanisi bakhe
Umboniso: Google

Ibingunyaka wama2004 ukufika kwakhe, wabangela ingxolo kulo lonke eli loMzantsi Afrika. Ingulowo ezibuza, “Uvelaphi ke lo?” Iingoma ‘Qinisela’ no ‘Itshitshi’ zezona zamenza indumasi.

Enye yezinto ezatsala umdla kubathandi bomculo kulentwazana yindlela engaxolisiyo enxiba ngayo nendingasiboniyo isidingo sayo…mhlawumbi ndibomvu.
Indlela anxiba ngayo iquka ukuvelisa isinqe phandle, agqume nje amabele ze ngezantsi afake isijungqe sesikeyiti esinokufaniswa nenkciyo.

Akakabuyi ngamva ekwenzeni njalo, kuba kwiveki ezimbini ezidlulileyo ebecula kwinkqubo kamabona kude, Afro Café nalapho ashiye abaninzi bengonelanga. Kutshintsho lwempahla alenzileyo uye wanxiba ilokhwe nebikhuphe imilenze yakhe phandle yade yaphatse ukuvelisa ubisi lwekati nolukwingobozi…..

Isizathu sokuba ndibhale ngalemvumi nendiyithanda kakhulu kukuba inalento kuthiwa lilizwi- xa icula inalanto ithi “mamela”. Andisazi yaye andisiboni isizathu sokude anqunduze xa ekhwela eqongeni.

Ndikhe kambe ndisive isizathi asoloko esiza naso (nabanye abaculi) xa imibuzo ekumila kwalo ndinawo ivela, sesokuba; “As an artist you must always put on a show that’s full package.”

Lentetho yakhe izama ukuthi ukucula nje kodwa akwanele kodwa nesinxibo sibalulekile. Ndiyavuma kodwa umbuzo wam ngowokuba: Sinyanzeliso sini na esokuba bade banxibe izinquntu zempahla ezide maxesha wambi zivelise okunga kungangaveliswa?


Kelly Khumalo esenza ayenza ngcono-ukucula
Umboniso: Google

Ingaba uKelly uyayidelela italente yakhe netyebe ngoluhlobo?

Tuesday 9 April 2013

UGenerations uxhentsa phantsi kwesibane.


Ndingumthandi nomxhasi ongagungqiyo walomdlalo ungentla uphala phambili xa ubani ethetha ngomthamo wababukeli, sukubanika ingqalelo wena aba basoloko bekhwaza ngokungamthandi kodwa bangabokuqala ukuphakela ngokwenzekayo kuye.
Umboniso: Google

 Ukuba ndiphoswe sisiqendu nje esinye kulomdlalo utshotsha phambili ndibangathi ndingumntu onqanqathekayo- ongenalo icuba. Sendide ndamteketisa ngoku, ndimbiza u‘J (G)eneza’.

Emva kwesiqendu ngasinye ndisoloko ndishiyeka ndinochulumanco nobobotheko, lokonwatyiswa kukubona abadlali beqonga endibathandayo besenza abakwenza ngcono- ukubalisa amabali. 

Sesiphi esona sizathu sibangela ukuba ndibhale lomhlathi?Nantsi impendulo;  zikhona nje izinto ezithanda ukundiphazamisa kulomdlalo- iimpazamana ezimana ukuvela, endingayaziyo nokuba zibonwa ndim ndedwa na…

Kuluxanduva lawo nawuphi na umdlalo kamabona kude ukugcina iilwimi zethu nokufundisa abantu ngokubanzi. Ziyandidanisa ke kambe iimpazamo athe gqolo ukuzenza umlinganiswa uNoluntu Memela odlalwa nguZenande Mfenyana xa ethetha, bambi bangazibona zincinci kodwa zinkulu.

Kwisiqendu saphezolo uthe xa ethetha ngonina lume okanye umalume wakhe wathi ngu “Mntakwethu”. Kanti ngaphambili wathi, ekhanyela ukuzithwala kwakhe, “Andikho mithi mna” endaweni ka “Andimithanga mna.”
Zenande Mfenyana
Umboniso: Gallo images
Intsilela iphi? Kumbhali okanye kumdlali weqonga uqobo?

Monday 8 April 2013

Mzantsi Africa undiphoxile


                                                                     NguSiphesihle Notwabaza

Ndinebhonqo neqhayiya, yaye ndiziva ndithamsanqelekile kukubangummi welizwe uMzantsi Africa. Enye yezinto ezindenza ndizingombe isifuba nesoloko ikhankanywa nangabanye abemi balapha xa bebonga izwe lethu yeyokuba sineendidi ngeendidi zenkcubeko ntoleyo esenza sibenomtsalane kubandwendweli. Xa besityelele (abakhenkethi), bayakhwanqiswa bubuhle bezinto esiye sibaqhayiesele ngazo.

 Xa ndisenza intetho eloluhlobo andikwazi ukushiya ngaphandle into apha endiyithanda ngendlela esisimanga-umculo. Uyinxalenye yenkcubeko yethu kodwa ndithanda ukuwubalula wodwa, kuba awutyebanga koko uyatekelezela. Sinothotho lweemvumi eziphiweyo apha emazwini amnandi. Zezinye zezinto ke ezi ezindenza ndikhukhumale, ndibenamatshamba kukubangummi weli.

Lemiqolo ingengako ndiyenzileyo ngasentla ithetha kamnandi ngelilizwe. Kodwa ndakuba kanti ndinobumenemene ukuba ndiyibalekile inyaniso emsulwa yokuba iziganeko ezithe zagubungela elilizwe kwiminyaka embalwa edlulileyo zibukrwele zabuhluthuluza ubuhle belilizwe. Itshamba liphelile, kushiyeke uloyiko nodano kuphela. Ude ubave besithi abanye, “Andisakuthandi ukuba ngumhlali kwelilizwe, leyokuba uhleli nje unoloyiko.” Andizokube ndichitha ixesha ndidwelisa uluhlu lwezintlekela, nezithe zawushiya uMzantsi Africa ubambe ongezantsi yimpoxeko kuba wonke ubani uyazazi; Anni Dewani, Andries Tatane, Anene Booysen, Reeva Steenkamp nabanye nabanye!!!!!!!!!!!

Eziziganeko zingqinela lantetho ithi ‘Igugu lingabalikhulu umbombo uyaqhosa’. Konke oku kundiphakamisele lemibuzo:

 Mzantsi Afrika kwenze njani? Imoshakele phi lento? Kutheni kwaphalala igazi kangaka? Ingaba selitshonile ilanga ukuba kungalungiswa apho konakele khona?
Andinayo mna impendulo kulemibuzo, mhlawumbi wena unayo.

 Endinokutsho mna kunye, ‘Mzantsi Africa undiphoxile.’

Thursday 4 April 2013

‘Ndalandela ubizo’


                                                                 NguSiphesihle Notwabaza                    
Konke ewayekunqwenela esakhula yayikukufunda ayityekeze; afundele ubongikazi. Kodwa elophupha laphanza ngenxa yokuswela imali yokumthumela esikolweni. Abazali bakhe babengathathi ntweni, uyise, owayefanele ukubayintloko yekhaya- ahoyane neentswelo zabo, wayesela de afincelele- uxanduva lokujongana neemfuno zabo lawela kunina nowayengenamali ingako kwayena. Isisombululo sabasinye kuye; kukwenda. ITreasure ifumene inyhweba yokudlana indlebe nenkosikazi ethi yasinda ekufeni,  xeshikweni yayibanjwe sisifuba, ilele esibhedlele eSomerset. Uthi oogqirha babesele bencamile, kodwa waphaphama emva kokuva ilizwi lisithi, “Uvuswa okokugqibela ngoku, hamba ke uyokusebenzela uYesu ngokwazisa abantu ngaye.”

Asithathanga xesha lingako ukungena kwethu kulelokishi ahlala kuyo, sisuke saya ngqo kwakhe. Iindonga ziqatywe mhlophe naluhlaza (kubhinqiswe ngoluhlaza). Inkosikazi encedisa apha, ekungeneni kwethu emasangweni isamkele yaze yasikhomba kwigumbi elithile nalapho silindele khona esize kuhlinza impuku naye, ebesagqibezela oko ebekwenza Emzuzwini wangena. Unxibe idyasi emhlophe, le kanye inxitywa ngoogqirha. Phambi kokuba asichubele ibali lakhe ukhe wathi cwaka okwethutyana, okomntu ongene nzulu ezingcingeni.

Unkosikazi Leticia Xongwana oneminyaka engamashumi amathandathu (60), ungumseki nomphathi oyintloko weziko elibizwa Laphum’ ilanga Empilisweni Day and Night Care Centre. Iziko eli lisilili kwiinkqubo ezahlukeneyo neziqhutywa apha kulo; kukho igumbi lokuhlala abantu abangooding’ indawo nalibiza iSafety House, kubekho isikolo soonomngqushwana (Crèche), igumbi lokuphekisa (isoup kitchen) nathi aliloncedo nje kubantu abahlala ngaphakathi kodwa kuluntu ngokubanzi. “Baninzi abantu abahlala apha kukho namacoloured nomlungu omnye,” utsho. Kukwakho nenkqubo yomthungo nathi ukukhula kwayo kuyathothoza ngenxa yokunqongophala kwezixhobo (oomatshini bokuthunga) ntoleyo athi ibenza abantu asebenza nabo balifulathele iziko eli. 

Akuphelelanga nje apho kukho negumbi apho kuphululwa imizimba (Massage Centre) kunye neziko-mpilo nathi uncedwa kulo kakhulu liqela lamavolontiya asuka kumbutho TZUCHI Foundation. ITZUCHI liqela lamavolontiya athi amnceda kakhulu yaye uyohlala ewabulela, anikezela nangezitulo zenkonzo. Iseshoni nganye yophululo mzimba iyahlawulelwa, kodwa ixabiso alingako nanjengokuba oku iluphuhliso lokuhlala. Nesebe lophuhliso loluntu uthi likhe lenza untsatha wonikezelo lokutya kunyaka ophelileyo.

Lenzalelwana yaseGugulethu, eKapa, nesele yaqhawukelwayo ngumtshato, ithi yafika kwindawo yaseMfuleni, ekupheleni konyaka wama1994, yamisa isakhiwo (esasingesikhulu, kwenye ingingqi kwalapha aMfuleni) sokukhonzela nanjengoko yabekelwa mhlophe ukuba ubizo lwayo lusekushumayeleni indaba ezilungileyo, yazise abantu ngoYesu. Okwenzekayo kwamkhwankqisa; yena wayecinga ukuba uzakuthandazela abantu baphile, iphelele apho. “Yandixaka ngoku lento yam; abantu beza kum befuna ndibathandazele baphile ndiphinde ndibanike indawo yokuhlala,”utsho esithi oku kwamxakanisa kakhulu kuba wayengenandawo yoneleyo enokude igcine abantu. 

Esaxakiwe yilenyewe yokudinga indawo yokuthandazela, weva ukuba kukho isithuba somhlaba yaye nabani na ofuna ukwakha angayokugxumeka intente yakhe; akazange aphozise maseko wenza njalo. Uthi emva nje kwethutyana efikile, bathontelana abantu ukuza kufuna indawo yokuhla, phofu yena engumthandazeli hayi umgcini bantu. Kukwelolixa kanye apho kwatyaleka imbono engqondweni yakhe yokuba avule eliziko kuba yayingamphati kakuhle into yokubona abantu bengoodinga sithebeni abe engenanto anoyenza ngalonto.

Engazinto ngobhaliso lwaziko, ulwakhiwo laphumelela ngonyaka wama2004, waze walivula, lingabhaliswanga ngokusemthethweni. Kungekudala ilungu elisuka eburhulumenteni lamndwendwela ngelizokuhlala iziko eli. Nangona laphoxekayo nje lakufumanisa ukuba lalingabhaliswanga (iziko) ngokusemthethweni, uthi lachulumanciswa lucoceko elalubonayo laze lamnika umyalelo wokuba abhalise iziko eli ngokusemthethweni, kuba ukwenza njalo kunamaliqi-liqi ako. “Waye wandicebisa ukuba ndiyokubhalisa lendawo ngokusemthethweni,” uyabalisa umama wabantwana ababini, unyana nentombi, uMntuwoxolo Holygate Xongwna (36) noNtomboxolo Veronica Xongwna (32) nothi akazange aphozise maseko wenza njalo. “Emva kokuba ndibhalisiwe ndatsho ndafumana isibonelelo semali engamaR4000 ngenyanga,” utsho. Uthi lemali ayizifezi zonke iingxaki zeziko kodwa ucuntsu akafani nocwaka. Umbane, imali yomnxeba (airtime) kunye nemali yokubuyekeza amavolontiya ancedisayo apha eLaphum’ ilanga zezinye zezinto ekufuneka imali ihlangabezene nazo.

Ebibitheka luvuyo, uyasibalisela ukuba kunyaka ophelileyo iziko lakhe liwelwe ngumqa esandleni: Isigqeba samapolisa esikhululo saseMfuleni samndwendwela saze sanikezela ngoncedo apho lalidingeka khona. “Apheka isidlo sakusasa kunye nesasemini aze andibuza ukuba kokuphi na okunye anondenzela kona ndawacelela ukuba andihlambele iindonga, akwenza oko, ecula kumnandi,” ubalisa atsho, uvuyo lungenakufihlakala. Ukuchontsizela ubusi enkcochoyini; u-SAPS waphinda, emva kokupheka izidlo nokucoca, wenza isinikelo ngeecomputers ezintathu kunye nesizumbulu semali engangamawaka alishumi (R10 000).
Umngeni asajongene nawo ngoku mnye kuphela; kukufumana isiqinisekiso sobunini somhlaba. Uthi oko kungamnceda ukuze akwazi ukucela amalizo koosomashishini nakwimibutho ukuze bamakhele, kuba izakhiwo zakhe zenziwe ngamatyotyombe nto leyo athi ibenza abakhenkethi babemathidala ukwenza uminikelo-mali. “Abakhenkethi abaninzi sebesuka apha banomdla ngumsebenzi endiwenzayo, qha bathi bakubona ukuba ngamatyotyombe bahlehle kuba besithi awakhuselekanga,” utso ebuyengezela. Uthi lonto ibanika ingxaki nakwizigulana ezihlala aph’ eziko kuba kungekho zindlu zangasese, baphele bezicela ukuba zihlale emizini yazo ze yena, negqiza lamavolontiya bamane bezindwendwela.

Unomonde Dlambulo ominyaka engamashumi amane anambini (42) nongumncedisi kwisikolo sabantwana uthi uyakuthanda kakhulu ukusebenza eLaph’ umilanga Crèche. “Ndiyathanda ukubabona (abantwana) bephuhla yaye bonwabile,” itsho lenkosikazi neyaqala ukuncedisa ngonyaka wama2009. Emva kodliwano-ndlebe nolungakhange luthathe xesha lide naye, uyabacela (abantwana) ukuba baculele intatheli, yangathi kuzakuthiwa kuyaqhulwa, bambonzeleka, besitsho ngentsholo eyolisayo; “Sakha itempile, sakha itempile ka bawo.”
Emva kokwenza ukhenketho olufutshane kweliziko sicela indlela, uyasikhulula umam’ uXongwana. Kunye esimnqwenelela kona; yimpumelelo kuko konke akucwangcisileyo. Wanga angangadinwa, aqhubekeke nomsebenzi omhle awenzayo. Ekunyamezeleni ukhona umvuzo.



Inkosikazi isibalisela ngobizo lwayo


                                                                            NguSiphesihle Notwabaza

Kuqala kubemnyama phambi kokuba kukhanye, sakhe satsho esinye isithethi ngenye imini. Lentetho ibonakele ingenakuphikiswa ngexesha lenkosikazi ithwaxwa zindidi zonke zemozulu-ukusuka kumaqhwa, izandyondyo zemvula nditsho neqabaka ebangela igazi libaleke zishiyeke izandla zimhlophe qhwa. Lamaqhwa aquka ukushiywa kwakhe ngumlingani kanye ngexesha awayemdinga ngalo kakhulu. Abantwana engingqini belunyukiswa ukuba bangazibandakanyi nabakhe. Konke oku kungenxa yokuba wamnkela inkolo engaxhaphakanga kwisizwe esintsundu. Konke yena oku wayekubona nje ngezoluleko zokumomeleza ukuze abe ngu-Imaan (umgcini tempile (mosque)) ongenakugungqa. Kakade ukholo ulungenazilingo nazintshutshiso lufile.

KuseMfuleni apha, esinye seziphaluka iKapa eliziqhenyayo ngokusizala. Ilanga lishushu kangangokuba onechem uchengezela ngathi udyibheke iGlecerine. Amaziko okoja inyama adwele okwabaphangeli ekuseni belindele uduladula, abahlali baphithizela okwentwala egezeni. Kukulengingqi kanye apho kuhlala khona umfazi owamnkela inkolo yobuSilamsi (Islam)-sizokudlana naye indlebe.

Emva kwamatyeli amaninzi silahleka kuthe thu umSamariya olungileyo wasikhokela wasibonisa umzi ka Imaan. “Yhe bhuti akuwazi na uMfula, uhlala phi kanti wena?” itsho lenkosikazi isamnkela emzini wayo. Ibe sele isiyalela ukuba masiye kwigumbi elingemva, apho sizakuhlinzela impuku khona. Eligumbi kulapho kanye unqulo lubanjelwa khona (Masjid okanye iMasque ngokwendlela abayibiza ngayo). Ucoceko olulalpha luthi,”suthula, ncoma”. Yona (lenkosikazi) iziqamamngele ngesivatho sesiSilamsi, xa sizazisa kuyo imamele ngononophelo, onode ulibhidanise nolomntu omamele uMantyi- ide inqwale apho kukho imfuneko.

ITreasure ilapha izokubaza iindlebe xa uLulama Imaan Sontsongo ominyaka ingamashumi amane (40) eyichubela ibali lakhe eliquka ukugagana namahla ndinyuka ngexesha esandula kuguqukela ebuSilamsini. Phambi kokuba incoko iqhube uyasitsuphezela; “Ndililungu leqela lamanina kumbutho olawuyalo (African National Congress Women’s League). Ndineminyaka eyileyo pha kwelishumi elinantlanu ndiqhuba.” Uthi wayengumabizwa asabele xa kuthethwa ngezopolitiko ngexesha wayesenza amabanga aphakamileyo. Nto leyo eyakhokelela ekubeni azuze ubulungu kumbhutho omele amalungelo abafundi (Congress of South African Students (COSAS)). Kodwa eyonanto anomdla wokusibalisela ngayo yinkolo yakhe.

Linyathelo (utshintsho lwenkolo) elingaqhelekanga eli, kakhulu kwisizwe esintsudu, umdla esinawo wokwazi isizeka bani sokuze azibandakanye nalenkolo mkhulu kakhulu. “Kwakungekho lula tu mntasekhaya anduxoka,” ugqabaza atsho. Uthi akazange ayicinge into yokuba angazibona sele eliMuslim, into athi wayeyonyanya kakhulu. Ukwamnkela khwakhe lenkolo akuzange kube kukuzikhethela-kwabasemva kokuba wayethanda ukuba namaphupha nathi wayengawaqondi ukuba ayethetha ntoni ngeloxesha.

Esalibele kukunkaniza njalo, engafuni kuyamkela lenkolo; ngonyaka wama2004 walizwa ngamawele (azizini ezahlukeneyo) kodwa ngelishwa eli liyinkwenkwe laqhuzuka. Ukufatshaza ityuwa enxebeni; kunyaka olandelayo umyeni wakhe waxhwila liXhalanga ekuthiwa ukubizwa kukufa. Yimeko leyo athi yamshiya omelwe ngumqa ezamisweni; abantwana wayezakubondla ngantoni? Uthi wayengenayo tu kwaphela impendulo kulombuzo.
“Esaphila umyeni wam ndandithanda ukuba namaphupha, kulamaphupha kwakubangathi ndikwindlu ezele ngamaMuslim, kubengathi ndinxibe ezilokhwe zawo zinde,” uyabalisa.“Bendifudula ndingumama webhatyi kwenye inkonzo (iTreasure iyayazi le nkonzo) yaye ndiyonyanya kakhulu inkolo yobuSilamsi ndizixelela into yokuba andisoze ndiguqukele kuyo,” utsho u-Imaan noyinzalelwane yasePort Allfred kwiphondo leMpuma Koloni.
“Ngaminazana ithile ndafumana isimemo kumntu othile, endimemela kwiMasque elapha ngenzantsi. Esithi lomntu zonke ezingxaki zam zizakusombululeka ukuba ndithe ndaya khona,” utsho. “Ndaqonda ukuba mandiye nje, ndingamdanisi umntu wabantu-kodwa ndisazi ukuba andisoze ndibeLisilamsi mna,” uyabalisa. Uthi esakungena ngaphakathi wabona awayengakulindelanga. “Zonke ezizinto ndandisoloko ndizibona kulaamaphupha wam zazipha kulaMasque,” utsho. Uthi wavakala ezibuza; ‘ifuna ukuba yintoni ke ngoku le?’ Emva kwalondibano kanye, wathatha isigqibo sokuba ave isiziba ngodondolo; wamkela inkolo yesiSilamsi. Uthi ngokwenza njalo yabangathi udilize indlu yoonomeva okanye urholotshe ingqweje yenomi; abahlali bayintw’ ibila ukumbukula oku. Besenza nje konke okungcungcuthekisa umphefumlo wakhe-kodwa wazingisa, kakade umzingisi akanashwa.
Uqhuba ngelithi ukunyamezela kwakhe kwazisa umvuzo; kungekudala nje emva kokuguquka kwakhe izinto zatshintsha, umngeni owawusele mnye yayiyindawo ephangaleleyo yokuqhubela unqulo. Kodwa ukuzila nemithandazo emithathu (3Ragads) yamvunisa iziqhamo ezichumileyo.
“Ndaxelelwa ukuba ukuze izinto zakho zihambe kakuhle, kwi-Islam kufuneka wenze imithanadazo emihlanu, nam ndamana ndisenza njalo. Tyhini izinto zatshintsha noko ngoku,” itsho inkosikazi engumama wabantwana ababini. Uthi iqela lesibini sele lisifumene isipho-mali sokufunda (iBursary ke ngelasemzini). Esisipho siphuma eGate’s Ville-sinika ithuba kubantwana lokufunda e-Islamia, nalapho athi abonwabe abantwana yehaa!
“Abaantwana bonwabe kakhulu, banikwa yonke into-fele-fele,” uqhayisa atsho, ethetha ngabantwana athi bahlala e-Ottery nathi baphila ubom obuntofontofo.
Akalibelanga kananjalo ukudlulisa umyalezo wombulelo koosomashishini basekuhlaleni (amaSomaliya) nathi inkxaso yabo iyamangalisa. Uthi benza umnikelo ngezinto zokupheka ezifana ne-soup nesonka, ze enze isidlwana, alungiselele abantwana nabathi xa bebuya esikolweni badlule kwakhe bafumane okuya ethunjini. Uthi konke ke oku kumakhele iwonga kunye nesidima ekuhlaleni. “Ndatsho ndaziwa mntak’ abawo ukuba ndingumntu,” utsho ‘umama kaBobo’ nanjengoko ebizwa ngolohlobo engingqini.

Xa kanye siwufulathela umzi wayo le nkosikazi, umfoti uyayicela kuba iphumele phandle nalapho kuzakuthathelwa khona imifanekiso, engabonakalisi noluncinci uphawu lokukriniza, wenza njalo. Kungu“danya-danya” no“xhakra-xhakra,” umfoti ubile ulithontsi uthabatha imifanekiso, bayaphuma abahlali ukuza kuzityebisela amehlo koku kwenzekayo-nababonakala bengakuqhelanga noko. Sicela indlela, usikhulula ngobubele aze kananjalo asinqwenelele uhambo olukhuselekileyo.